Lahtine Turvavöö
Õigusbüroo Consigliori poole pöördus klient, kelle suhtes oli Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna patrullpolitseinik koostanud väärteoprotokolli. Koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistati menetlusalust isikut selles, et menetlusalune isik väidetavalt juhtis mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalusele isikule inkrimineeriti Liiklusseaduse (LS) § 33 lõike 3 ja LS § 259 lg 1 p 1 rikkumist. Klient soovis, et Õigusbüroo Consigliori esindaks teda ja koostaks vääretoprotokollile vastulause ja vajadusel esindaks kohtus.
Kliendi sõnade kohaselt soovis ta politseilt saada video- või fotosalvestist väidetavast rikkumisest, kuid politseiametnik selgitas, et nemad tõendavad rikkumist tunnistaja ütlustega. Praktikas kasutab politsei abaloogsete väärteoprotokollide tõendamiseks üldjuhul politseipatrulli ekipaazi teist patrullpolitseiniku.
Õigusbüroo Consigliori juhataja poolt koostatud vastulauses väärteoprotokollile, viidati politsei patrullautode varustatusele video- ja fototehnikaga ning seati kahtluse alla teise politseiametniku kasutamise objektiivsus tunnistajana. Vastulauses väärteoprotokollile viidati ka asjaolule, et tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamisel rikuti oluliselt menetlusnorme. KrMS § 68 lg 1 kohaselt on ülekuulamise läbiviijal kohustus tunnistajale selgitada talle tema õigusi ja kohustusi ning õigsust kirjutada ütlusi omakäeliselt. Menetlusalune isiku ütluste kohaselt nägi ta väärteoprotokolli koostamise ajal auto tagaistmel viibides, et väidetav tunnistaja kirjutas omakäeliselt ütlusi ilma, et talle oleks eelnevalt selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Riigikohtu lahendi 3-1-1-25-02 kohaselt ei saa menetlusalusele isikule õiguste selgitamiseks lugeda üksnes allkirja võtmist vaid õiguste selgitamine peab toimuma seadusega ettenähtud korras.
Menetlusaluse isiku esindaja leidis vastulauses, et väärteoprotokollis viidatud väidetav seadusrikkumine on tõendamata ning väidetava õigusrikkumise asjaolude ja tõendite vastuolusid ei ole võimalik edasise menetluse käigus kõrvaldada. VTMS § 7 ja KrMS § 7 koosmõju kohaselt tõlgendatakse väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, mistõttu tuleb menetlusaluse isikule inkrimineeritav süütegu lugeda tõendamatuks ning väärteoprotokoll tühistada.
22.09.2015.a koostas kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruse, milles menetleja leidis, et väärteoasjas kogutud materjalidega ei ole väärteo toimepanek usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada, mistõttu tulenevalt KrMS § 7 lõikest 3 tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada.